TULEVIK

Me tahame teada ette. Teada, mis tulevik toob ja üritame ühe hetkega, ühe võimalikult perfektse valikuga, ära lahendada kõik, et luua olukorda, kus hundid söönud ja lambad terved.

“Kui ma teen selle valiku, mis siis saab? Mis saab edasi?”

Mõistus tahab alati kõike loogiliselt lahendada ja loogikaga võtta, aga sisetundel puudub igasugune loogika. Kui minna selle suunas, mis tõmbab, siis loogika enam ei toimi, seal pole vastuseid. Vähemalt mitte enne teele asumist, vastused tulevad teel olles.

KUIDAS MA SAAKSKI TEADA, KUI MA EI VALI?

Elu toimub siin hetkes. Siin hetkes ma tean, mida tahan ja vajan. Siin teen ma valikuid.

Aga inimene tahab turvatunnet ning säilitab selle nimel vana. Nii jäävadki paljud võimalused kinniste uste taha, sest puudub julgus sisse vaadata uutesse võimalikkustesse.

Leierdades peas hirmust segunenud mõtteid:
“Mis siis, kui see tähendab seda .. “
“Mis siis, kui juhtub nii .. “
“Mis siis, kui .. “

Aga, mis siis, kui lihtsalt VALIN oma sisetunde järgi ja kuulan ennast? Kuulan südant.
Mis siis, kui päriselt teen, mis tahan?

Ma saan alati valida uuesti. Astuda edasi või sammu tagasi, valida ümber. Kõik võimalused on olemas. Ent hoides kinni vanast, püüdes midagi säilitada, kedagi teist või ennast säästa, ei saa ma luua uut.

Seega, JULGEN ALATI hüpata tundmatusse, sest mul pole midagi kaotada. Lähen oma tunde järgi. Sinna, kuhu kutsub. Teen seda, mida süda hetkel ütleb, sest ON AEG USALDADA oma sisetunnet. Neid vaikseid sosinaid, mis siiani pole vaikinud.

Aeg on OLLA ENDAS KINDEL. Tee valik ja näe, mis võimalik on. 

Mida sina täna valid?